Puitu kahjustavad mardikad hoonetes

Puitu lagundavate ja moondavate seente kõrval on puitu kahjustavad putukad väga ohtlikud biokahjustajad. Teinekord võivad kahjustused olla massilised ning objektide kahjustused korvamatud. Putukad võivad hoonetes kahjustada nii mööblit, vaipu, põrandakattematerjale, kardinaid, laekatteid kui ka hoonete puitkonstruktsioone.

Putukate areng toimub valdavalt moondega, st et nende elutsüklis vahelduvad erinevad järgud, mis erinevad nii väliskuju, elutalitluse kui ka eluviiside poolest. Mardikatele on iseloomulik täismoondega areng, mille korral vastsed valmikutest selgelt erinevad. Vastsed on kohastunud toitumiseks ja kasvamiseks, valmikud paljunemiseks ja levikuks. Vastste varjatud eluviisi tõttu puidu sees on neid raske märgata. Mardikate arengutsükkel ehk elutsükkel jaguneb neljaks arengufaasiks: muna-vastne(tõuk)-nukk-valmik. Elutsükli läbimise kiirus sõltub eelkõige temperatuurist. Stabiilne keskkond ja looduslike vaenlaste puudumine loob arenguks soodsad tingimused. Näiteks mööbli-toonesepa (ld Anobium punctatum) areng puidus kestab 4-5 aastat. Selle ajaga kahjustab vastne küllaltki suurt puiduala, närides 40-50 cm pikkuse keerutava käigu. Tema tegevust märkab valkja tolmutaolise näripuru järgi, mida käikudest välja lükatakse ning mis põrandale või seinapalkidele pudeneb. Tavaliselt suvekuudel närib mardikas end puidust välja ning sellest jääb järele nn väljumisauk ehk väljalennuava, mille suurus ja kuju on liigiti erinev.

Metsast hoonesse võivad ümber asuda ennekõike liigid, kes looduses (metsas) on tavalised või sagedased, näiteks suur-toonesepp (ld Anobium pertinax, an anobiid species), hääletu toonesepp (ld Ernobius mollis, pine bark anobiid), tähnikaardlane (ld Buprestis haemorrhoidalis, metallic wood-boorer) jt.

Kõige ohtlikumad puithoonete kahjustajad meie tingimustes on mardikaliste hulka kuuluvad toonesepad (ld Anobiidae), keda kutsutakse ka puidukoiks, mis viitab närimisele ja õõnestamisele. Nimetatud mardikad on väikesed, umbes 2,5-5 mm pikkused, silindrilise kehaga, tumepruuni, musta või punaka värvusega. Eestist on tooneseplasi leitud 29 liiki. Tooneseplastest levinum ja kõige suuremat kahju tekitav on mööbli-toonesepp (ld Anobium punctatum). Viimasest veidi suurem liik – suur-toonesepp (ld Anobium pertinax) on samuti suur kahjur. Harvem võib leida hääletut-tooneseppa (ld Ernobius mollis).

Üks halvima kuulsusega puithoonete putukkahjureid terves maailmas on majasikk (Hylotrupes bajulus). Ta on Eestis ainuke siklaseliik, kes on võimeline rajama vastsekäigud kooreta puitu. Asustab ainult kuiva okaspuitu, nii männi- kui ka kuusepuitu. Suurima kahjustuse ohuga on päikesele avatud katuse- ja seinakonstruktsioonid. Vastse eluiga võib ulatuda 12 aastani, mõnedel andmetel ka kauem. Valgurikkas seeneniidistikku sisaldavas puidus piisab vastsel mardikaks arenemiseks vahel ainult paarist aastast. Keskmiselt vältab mardika vastseiga Põhja-Euroopas 5-6 aastat. Eestis on majasikk levinud peamiselt läänesaartel ja Tallinna ümbruses. Teine siklane, kes puithooneid, rohkem küll saematerjali, kahjustab on sinisikk (ld Callidium violaceum). Liik on väga levinud kuivas puidus (puithoonete seinad, sarikad, aiapostid, küttepuud). Vastsed teevad käigud koore alla, nukkuma lähevad aga puitu. Lennuaeg on mai teine pool ja juuli algus.